Tundub, et oleme koolirütmi kätte saanud. Õpetajal on õpilaste nimed selged, teab ja tunneb, mida kuskilt oodata on...
Ja esimesed märkused on saadud, mis muidugi ei ole üldse tore, aga oleme ju kooli õppima tulnud ja kõige tõhusam viis on vigadest õppimine.
Vahepeal koostasime oma koridorinurka armsa sügisnäituse. Tänan peresid, kes osalemist toetasid. Seal oli nii meisterdusi, sügissaake kui kompositsioone.
Käisime esimesel ühisel suuremal väljasõidul ja võin öelda, et 1.c klassiga võib seigelda küll. Lapsed tegelesid väga aktiivselt antud ülesannetega, keegi ei viilinud.
Järgmisel päeval lahendasime õpetaja loodud viktoriini ja õpitud taimenimetused olid selgeks saanud.
