Head pühade jätku!

 Meenutusi jõuluajast.....

Colorful Christmas Idioms Trivia Presentation autorilt Lea Jaansoo

Päkapikk nr 20

Oliveri peres kuulatakse palju jõulumuusikat. Kindlasti tuuaks tuppa kuusk, küpsetatakse piparkooke ja kaneelisaiu,.

Jõuluvanale loetakse luuletusi, vaadatakse jõulufilme.

Jõuluõhul tulevad külalised, aga vahel ollakse ka vanaisa juures.

Kingituseks soovib ta maalimisalust.

 

Päkapikk nr 19

Joosepi peres küpsetatakse piparkooke ja õde meisterdab piparkoogimaja. Jõulupäeval tehakse õues üks jalutuskäik ja kui sealt tagasi tullakse, siis on vahepeal jõulumees kingid toonud. 

Siis hakatakse jõulutoite sööma ja kõige parem jõulutoit on verivorst.

Jõuluvana kotis võiks olla palju legosid.
 

Päkapikk nr 18

 

Herlyl on jõuluajal mitu pidu. Jõuluvana tuleb igale poole, küll ema juurde, isa juurde ja linna tädi juurde.
Tema on tubli ja aitab peret ettevalmistuste juures.

Päkapikk nr 14

Kuusk on juba ehitud ja täitsa tore! Koos sai ära ehitud, sinna pandi kuuseehteid ja tulesid.

Jõuluõhtul on pere koos. Külastatakse sugulasi.

Kingituseks soovib Sander Lego. 

 

Päkapikk nr 13

 Jõuluaja alguses pannakse sussid aknalauale ja tehakse piparkooke. Sussi sisse tuuakse alati midagi head.
Ema küpsetab jõulupraadi ja tullakse külla. Külla tulevad sugulased.
Täpselt pole teada, kas jõuluvana tuleb ise või jätab ta kingid ukse taha.

Jõuludeks soovib Kren igatahes mingisuguseid asju.
Päkapikud on kindlasti olemas, sest kuidas muidu kommid sussi sisse tekivad.

Jõuluvana on kindlasti olemas!

Päkapikk nr 16

 
Päkapikud tulevad Emiliele külla 1. detsembril, siis tõuseb ta hommikul kell 6.00, et vaadata sussi sisse.

Kuuse toovad nad tuppa paar päeva enne jõuluõhtut. Enne jõule külastavad nad vanaema Inest ja lähevad sinna hommikusööki sööma. Lõuna ajal jagatakse kingitusi. Õhtul jõutakse vanaisa juurde, seal pannakse kuusk püsti ja ehitakse kuusk.
Kingitused tulevad kuuse alla siis kui kõik kuskil mujal on.

Jõuluõhtul süüakse võileibu, mis on verikäkiga tehtud. Verivorsti poole Emilia isegi ei vaata, seda ei söö.

Pühade ajal sõidab Emilia Soome ja seal tuleb päris jõuluvana.

Emilia on 6 aastat jõuluvana uskunud ja praegu usub ka. Päkapiku jaoks paneb ta kuuse alla küpsist ja piima.

Päkapikk nr 15

Enne jõule tuuakse koju kuusk, aga tuppa tuuakse alles järgmisel päeval ja ehitakse ära. Siis küpsetatakse ka piparkooke.
Jõuluõhtul peale sööki kõlab uksekell ja siis on ukse taga kingikott. Et oma kinki saada, peab luuletust lugema. Laulda pole vaja! Kingitust on väga tore saada.
Verivorstid talle ei meeldi, parem sööb piparkooke.

Päkapikud on kindlasti olemas!

KÄISIME KELGUTAMAS

 

MÖLLAME LUMES autorilt Lea Jaansoo

Päkapikk nr 12

 

Oleksii pere meie jõulupühi ei pea. Nemad peavad vana-aasta õhtut. Söövad head toitu ja muudkui ootavad, millal aasta läbi saab.
Päkapikkude teema on talle ka võõras, nad ei ole veel nende kodus käinud.

Aga pühade aeg on Oleksiiile ikka tore aeg!

Päkapikk nr 10

 Pühade ajal küpsetab Mirtel piparkooke. Kindlasti tuuakse metsast kuusk ja kingitused ilmuvad puu alla nagu võluväel.
Tal on Milka jõulukalender, aga päkapikud tal täna ei käinud, sest ta ei olnud nädalavahetusel just kõige tublim laps. Mirtel sai jõuluvanalt kirja, kus sai veidi noomida. 

Päkapikk nr 11

Enne pühi küpsetatakse Piia peres kringlit. Siis minnakse vanaema ja vanaisa juurde ning kringel võetakse sinna kaasa. Peale kringli söömist tuleb jõuluvana ja tema saab ka kringlit.

Üldse on nii et keegi nende peres mängib jõuluvana. Õhtul lauldakse igasuguseid laule ja räägitakse huvitavaid jutte.

Kingisoovi tal veel ei ole, meeldibki üllatus.

Piia jõuluvana ja päkapikke ei usu, sest ema "telos" oli just selle jõulukalendri pilt, mille päkapikud tõid.

 

Päkapikk nr 9

Jõulude ajal vaatab Marcus perega filmi "Üksinda kodus". Millalgi minnakse maale mamma ja papa juurde.
Ta soovis jõuluvana käest Lego City komplekti. Jõuluvana on kindlasti olemas.

Tuppa tuuakse päris kuusk, aga see peab olema väike, sest pärast on palju koristada. Mamma ja papa juures tehakse piparkooke.

Päkapikk nr 8

 Kui Robi jõulud algavad, siis pere läheb vanaema ja vanaisa juurde. Käiakse metsas loomi söötmas ja sealt leitakse lastele ka kommikotte.

Iga laps teab, et tuppa tuuakse kuusk.

Õhtul hakatakse kinke jagama ja vahel jõuab kohale jõuluvana. Süüakse jõulusööke, suurt praadi ei tehta. Suurt kooki pole ka vaja, sest laud on väike, selline "ringiline".

Küsimus:" Kas sa saad palju kinke?"

Robi vastus: "Ma ei usuks, et ei saa!"

Küsimus:"Kas jõuluvana on olemas?"

Vastus: "Iga titt teab, et on!"

Päkapikk nr 7

Tänane päkapikk oli väga napisõnaline.  Õpetaja küsitleb veel.

 

Päkapikk nr 6

 Liisi pere jõulud algavad piparkookide küpsetamisega ja seda tehakse kohe palju! Kui minnakse vanaema juurde, siis seal küpsetatakse ka piparkooke.
Koos ehitakse jõulupuu. Kui pere läheb ülal korrusele riideid vahetama või midagi tegema, siis hiilib sisse jõulumees ja poetab kingid kuuse alla. Päris jõulumeest ei ole ta enda juures näinud.

Liisi usub, et Jõulumees on olemas. Kingiks soovib ta "monster-hai" (Monster High) nukku.

Päkapikk nr 5

 

Rasmuse peres on selline komme, et jõulukalendri uksi ei avata mitte hommikul, vaid hoopis õhtul.

Jõuluõhtul sõidetakse vanaisale külla. Süüakse verivorsti ja piparkooke.

Jõuluvana käest soovib ta uut telefoni, sest praegune on nii katki.

Klassikaaslased soovitasid Rasmusel mõned piparkoogid aknalauale päkapikkude jaoks panna ja joogiks piima. Tema arvas, et siis ta püüab mehikese kinna ja saab kõik kingid endale. ;)

Päkapikk nr 4

 

Aroni ema tahab alati varakult kuuse tuppa tuua ja neil on praegu kodus väga stiilne kuusk, ehted on kuldsed ja valged. Kuuske ehiti koos.

Küsimus: "Kust küll selliseid ehteid saab?"

Vastus: "Tuleb minna poodi ja osta."

Üks õpilane arvas, et parem oleks plastikkuusk ( Äkki Aronil ongi?), sest siis jätavad inimesed metsakuused rahule.

Jõuluõhtul ollakse mõnikord vanaema juures, sealt saab kinke ja siis minnakse teise vanaema juurde ka.

Jõuluvanale on kiri juba kirjutatud ja sooviks on Lego, mis muud.

Päkapikk nr 3

Mirellil oli täna nii palju jutustada! Jõuluaegu on perel kuhjaga tegemist.

Külastatakse kõiki vanaemaid ja vanaisasid ...
Esimese vanaema ja vanaisa juurde minnes ööbitakse hotellis ja käiakse mäesuusatamas. Seal toob päkapikk sussi sisse üllatusi.

Teise vanaema ja vanaisa juurde tuleb jõuluvana või paneb ta kingitused kuuse alla. Veel minnakse perega metsa loomadele süüa viima. Viiakse õunu ja porgandeid.

Kingituseks soovib Mirell päris kassipoega.

Päkapikk nr 2

 

Kas ma räägin teile head või halba?
No mida halba võib siis jõulude ajal juhtuda?

Saab küll! Karel oli eelmisel aastal jõulude aegu kõrvapõletikuga haiglas ja kui koju sai, siis jäid pereliikmed haigeks. Hea oli see, et jõulud ikka ära ei jäänud ja tore kingitus oli kuuse all.

Sellel aastal ootab Karel jõuluvana käest Lego komplekti. Jõulukalender on tal ka Lego oma.

Ja veel ütleb Karel, et Jõuluvana ja päkapikke ei ole olemas. Aga õpetaja seda ei usu ;)

JÕULUVANA NÄEB KÕIKE!

Päkapikk nr 1

 

Küll on keeruline see esimene olla! Ja esinemine kogu klassi ees ei ole lihtne! Andre oli vapper nr 1.

Andre jutustas oma pere jõuluajast.  Jõulukalender oli veel ostmata, aga oli plaanis seda reedel teha.
Tavaliselt toob ta isaga metsast kuuse ja see kuuse otsimine on parasjagu põnev. Jõuluõhtul minnakse vanaema juurde, seal on kogu suur pere koos. Vanaema teeb head sööki ja kuuse alla tuuakse kingitused ka.

Pikka juttu pole. Kõik on täpselt nii nagu olema peab.

TERE-VIISOR

 Päka koolis jäi üle üks tühi kast. Lapsed meisterdasid sellest televiisori. Algul oli väga lõbus ekraanilt "Tere-tere!"hüüda, pika peale läks nii igavaks.

Meie proovisime koolis oma lemmikloomad rääkima panna.  Julgeid oli vähevõitu. Ega see esinemine kerge ole.

Kiitus osalejatele. Oli tore hommikupoolik!

TERE-VIISOR autorilt Lea Jaansoo

Kadripäev, sünnipäev

 Meisterdasime novembris kadrisid.

Novembris tähistame kooli sünnipäeva ja kunstitunnis valmisid maitsvad tordid.

Ja Mirtelil oli sünnipäev. Tema tegi endale digitordi.

Lühike ülevaade...

Kadripäevaks autorilt Lea Jaansoo

Parem hilja kui mitte kunagi!

 Väike ülevaade meie halloweenitamisest ;)

Kujundus autorilt Lea Jaansoo

Mäger Willy ja teised loomad

 Meil hakkab aabits läbi saama ja täna vaatasime võõrtähti.

Kes on mäger?

Õpetajal oli kohe video varnast võtta.

Tegevus nendel videotel toimub Tõstamaal õpetaja suvekodus....

Lemmikloomanädal

LEMMIKLOOMANÄDAL autorilt Lea Jaansoo

Leivategu

Kuna õpetaja sai Kareli emalt juuretist, siis otsustasime koos leiba küpsetada. Ehk meie ülesanne oli segada kokku leiva põhitaigen ja siis kerkima jätta.

Peapagarid olid Mirell ja Marii, teised aitasid ainete mõõtmisel ja lisamisel. Vaatasime, miks see taigen niimoodi mullitab.

Õpetaja lõpetas kodus taigna valmistamise. Segas juurde veel rukkijahu, pani vormidesse kerkima ja küpsetas valmis.

Hommikul oli esimene küsimus, et millal me leiba sööma hakkame, aga...... Vanarahval on head ütlused:

ENNE TÖÖ JA PÄRAST LÕBU!

KES EI TÖÖTA, SEE EI SÖÖ!

Peale esimest tundi lasime hea maitsta ;)

Oli hea!

Nüüd ongi aeg minna leiba luusse laskma!

Leivanädal

 Kohe esmaspäeval alustasime leivast rääkides.

Rukkileib on eestlaste jaoks üks olulisemaid toiduaineid, ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. 

Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. 

See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist ka muu toidu olemasolu korral hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks. 

Leiva üle ei tohtinud kunagi viriseda. Kui leib maha kukkus tuli sellele suud anda.

Õpetaja tegi pühapäeval ettevalmistused ja ostis maitsmiseks erilisi leivatooteid.

Koolisöökla varustas meid kannu külma piimaga.

JÄNESTE SALARETSEPT!

KARELI EMA MOONIKA JUURETISEGA KÜPSETATUD RUKKILEIB

1.C KLASSI DEGUSTEERIMISE TULEMUSED:

1. KOHT KARELI KODULEIB

2. KOHT JÄNESTE ;) LEIB

3. LEIVAKRÕPS JA PEENLEIB

JÄTKU LEIBA!

JÄTKU TARVIS!

Kuidas meil läheb?

 Tundub, et oleme koolirütmi kätte saanud. Õpetajal on õpilaste nimed selged, teab ja tunneb, mida kuskilt oodata on...

Ja esimesed märkused on saadud, mis muidugi ei ole üldse tore, aga oleme ju kooli õppima tulnud ja kõige tõhusam viis on vigadest õppimine.

Vahepeal koostasime oma koridorinurka armsa sügisnäituse. Tänan peresid, kes osalemist toetasid. Seal oli nii meisterdusi, sügissaake kui kompositsioone.

Käisime esimesel ühisel suuremal väljasõidul ja võin öelda, et 1.c klassiga võib seigelda küll. Lapsed tegelesid väga aktiivselt antud ülesannetega, keegi ei viilinud.

Järgmisel päeval lahendasime õpetaja loodud viktoriini ja õpitud taimenimetused olid selgeks saanud.

SÜGISEL ON SÜNNIPÄEV!

 Täna, sügise sünnipäeval, on veidi vihmane, aga soe. Korraldame algaval nädalal sügisnäituse sügise saakidest. Võta kaasa midagi vahvat metsast või aiast või põllult.

Reedel läksime õuetundi kooliümbruse loodust uurima. 1.b klassi õpetaja Leelo oli koostanud vahva töölehe. Proovisime meiegi selle järgi loodusmärke leida.

Pärast puhkasime kooli mänguväljakul, Viimases tunnis lugesime aabitsast T-tähe lugu.

Koolipäeva mahtus siili meisterdamine saare seemnetest.

Õpetaja meisterdab saarepuu seemnetest näidistööd siilist ja õpilane küsib: " Mis asjad need on?"

Õpetaja: "Saare seemned."

Õpilane: "Kas sa käisid Saaremaal?"

Õpetaja: "Ei käinud. Kuidas sulle see töö meeldib?"

Õpilane mõtleb hetke ja siis: " Ma olen viisakas. Ma ütlen, et omapärane."

Kujundus autorilt Lea Jaansoo

Kuidas koolis läheb?

 Õpilane: " Õpetaja, sa võid õnnelik olla, et oled vanaema."

Õpetaja: "Aga ma ei ole veel vanaema."

Õpilane: "Imelik! Sa näed küll selline välja!"

Kui esimesel nädalal oli koolitöö segi spordiüritustega, siis sel nädalal saame rohkem koolirutiiniga harjuda.

Saue Jalgpalliklubi ja Korvpallikool tegid reklaami oma trennidele ja õpilased said mängulistest tundidest osa võtta.

Esimene suurem kunstiprojekt sai valmis! Meisterdasime paaristööna seeni. Väga osavad lapsed ja imeilusad tööd!

Veel voolisime plastiliinist seenemaailma ja võlusime paberile õlipastellidega vikerkaare. Enamusel on väga head töövõtted ja mõtted. Osatakse ise mõelda ja oma fantaasiat rakendada.

Kui küsisin reedel (15.09) laste käest, et , mis talle koolinädalast enam meelde jäi, siis üks poiss ütles, et talle meeldis plastiliinitöö, et nad panid tööd pinginaabriga kokku, et meeldis ühistöö.

Reedel kujundasime lugemise jaoks järjehoidjad.